Pärislehtsammalde klassi kuulub 15 seltsi.

systeem__2012.pdf
File Size:	148 kb
File Type:	pdf

Download File

---

Vajutades parema hiireklõpsuga lingil "download file", valige "ava uues aknas". See võimaldab teil teemade vahel liikudes jälgida pidevalt sammalde süsteemi skeemi.

Parema ülevaate saamiseks jaotatakse seltsid üldise ehitustüübi järgi kahte rühma: tippkupralised ja külgkupralised. Enamus seltse on tippkupralised. Tiivikulaadsete seltsis on osa liike tippkupralised, osa külgkupralised.

                  TIPPKUPRALISED SAMBLAD

                     Selts kännikulaadsed
Ainuke selts, kus eoskupra suuääris on ainult nelja hambaga. Eestis üks sugukond - kännikulised (Tetraphidaceae) ühe perekonnaga

• Kännik (1 liik Eestis)

                      Selts karusamblalaadsed
Iseloomulik on kõhtmiste lamellide esinemine rool. Sageli esineb risoom.
Eestis üks sugukond  - karusamblalised (Polytrichaceae)
Sugukonnas kolm perekonda

• Karusammal (7 liiki)
  
• Kadrisammal (3 liiki)
  
• Karviksammal (4 liiki)
  

                          Selts hiidkupralaadsed
Väga väikesed 1- aastased samblad.  Lehed harjase alusel rosetina, koltuvad ruttu. Eoskuprad suured, ebasümmeertriliselt lapikud.

Eestis üks sugukond - hiidkupralised (Buxbaumiaceae)

Sugukonnas kaks perekonda

• Munakupar (1 liik)
• Hiidkupar (2 liiki)

-----  lehitu hiidkupar

---

                               Selts kaksikhambalaadsed
Muru- või padjanditena kasvavad mitmeaastased samblad. Lehed enamasti pikalt teritunud. Eoskuprad püsti või kaldu. Suuääris lihtne,  hambaid 16, enamasti alusel kahekaupa kokku kasvanud.
Eestis üks sugukond - kaksikhambalised (Dicranaceae) 17 perekonnaga

• Valvik (1 liik)                                   
• Ebavalvik (1 liik)
• Kaksikhammas (14 liiki)
• Säbrusammal (1 liik)
• Kaksikhambake (8 liiki)
• Tõmmuhammas (1 liik)
• Kõverharjak (3 liiki)
• Ebakübesammal (1 liik)
• Harkhammas (1 liik)

• Penihammas (3 liiki)
• Pugukupar (1 liik)
• Punaharjak (2 liiki)
• Jõhvsammal (5 liiki)
• Pleuridium (1 liik)
• Tremaatodon (1 liik)
• Lapiksammal (2 liiki)
• Sinisammal (1 liik)

                        Selts pisisamblalaadsed
Enamasti väiksed püsti kasvavad harunemata varrega samblad. Lehed mitmesuguse kujuga. Leherakud lehe ülaosas lühikesed, kuue- või neljakandilised, enamasti mõlemal lehepinnal näsalised. Eoskuprad püstised. Suuääris lihtne.
Eestis seltsis  kaks sugukonda

Sugukond tanukalised (Encalyptaceae)
Sugukonnas üks perekond

• Tanukas (5 liiki)

Sugukond pisisamblalised (Pottiaceae)
Sugukonnas 17 perekonda

• Keerik (9 liiki)
• Aloina (1 liik)
• Tupssammal (2 liiki)
• Pisisammal (5 liiki)
• Ümarkupar (1 liik)
• Barbula (2 liiki)
• Niithammas (6 liiki)
• Punasammal (1 liik)
• Ümarkupar (1 liik)
  

• Euklaadium (1 liik)
• Pisikrässik (1 liik)
• Silekupar (2 liiki)
• Hümenostüülium (1 liik)
• Juussammal (2 liiki)
• Krässik (3 liiki)
• Keerdsammal (4 liiki)
• Ripssammal (2 liiki)

                        Selts rahnikulaadsed
Tippkupraline sammal, kuid varred on sageli harunenud (eoskuprad asuvad võsude tippudes). Varred võivad olla püstised, tõusvad või roomavad. Lehed sageli hüaliinse tipuga või hüaliinse karvaga lehe tipus. Rakud sageli ebaühtlaselt paksenenud rakuseintega ja näsalised.
Eestis seltsis üks sugukond - rahnikulised (Grimmiaceae)
Sugukonnas kolm perekonda

• Rahnik (7 liiki)
• Lõhistanukas (11 liiki)
• Härmik (8 liiki)

Valdavalt kividel (rändrahnudel) kasvavad samblad

                          Selts seligeerialaadsed
Väga väikesed1-3(5) mm kõrguste vartega püstise või kooldunud harjasega.
Eestis seltsis üks sugukond - seligeerialised (Seligeriaceae)
Sukonnas üks perekond

• Seligeeria (6 liiki)

Paekividel või paepaljanditel kasvavad samblad.

                               Selts hellikulaadsed
Seltsis neli sugukonda

Sugukond punglehikulised (Disceliaceae)
Mitmeaastase eelniidiga väikesed samblad

• Punglehik (1 liik)

Sugukond hellikulised (Funariaceae)
Üheaastased lühikese varrega samblad. Harjas varieeruva pikkusega. Lehed koltuvad kiiresti, kui eoskupar valmib. Sugukonnas kolm perekonda

• Hellik (1 liik) (pioneerliik - esimese asukana lõkkeasemetel)
• Mütshellik (2 liiki)
• Mütshellikuke (1 liik)

Niisketel paljakutel (põlluservad, kraavikaldad, kasvuhooned jne.)

Sugukond kübesamblalised (Ephemeraceae)

Väike, pikaealise eelniidiga sammal

• Kübesammal (1 liik)

Kasvab liiv-, savi- või turvasmulla paljakutel. Eestis väga haruldane (võibolla sellepärast, et on raskesti märgatav)

 -------  saagjas ebakübesammal

---

Sugukond põisikulised (Splachnaceae)
Varred püstised ja nõrgad, hõredalt lehistunud. Eoskupra kaelaosa peenem või väga laia ja värvunud hüpofüüsina.
Sugukonnas neli perekonda

• Trompetsammal (1 liik)
  
• Tetraploodon (1 liik)
  
• Lihthammas (1 liik)
  
• Põisik (4 liiki)
  

Iseloomulik on kasvamine loomade väljaheidetel. Enamasti arktilised liigid. Meil jäävad järjest haruldasemaks, kuna loomade väljaheited lagunevad seoses ilmastiku soojenemisega järjest kiiremini ära ja eosed ei jõua idaneda.

                               Selts helgikulaadsed
Seltsis üks sugukond - helgikulised  (Schistostegaceae)
Helgikud on hele- kuni sinakasrohelised ca 1 cm kõrguse varrega samblad. Iseärasuseks on pikaealine eelniit, mis tänu valgust koondavatele ja peegeldavatele rakkudele on võimeline pimedas helenduma. Kasvab niisketes pimedates, eelistatult liivastes kohtades (koobastes, pragudes, puude juurtealustes aukudes).

Sugukonnas üks perekond

• Helgik (1 liik)
  

Helgikud on väga sarnased lehthelviksammaldele, kuna ka nende varred on kahekülgselt lehistunud ja laskuva lehe tõttu näivad kinnituvat pikalt

 -----    helgik

---

                       Selts pungsamblalaadsed
Seltsi kuuluvatele sammaldele on iseloomulik eoskupra kaheli suuääris.
Seltsi kuulub seitse sugukonda

Sugukond pungsamblalised (Bryaceae)
Püstiste, vahel harunenud vartega samblad. Lehed enamasti süstjad, leherakud alati näsadeta, valdavalt rombjad. Sageli esineb palistus. Eoskupar rippuv (harvem kaldu või rõhtsalt). Suuääris kaheli, 16 välis- ja 16 sisehambaga.
Sugukonnas neli perekonda

• Saletipik (1 liik)
  
• Roossammal (2 liiki)
• Pirnik (12 liiki)
• Pungsammal (30 liiki)

Pungsamblaliste sugukonnas on kõige suurem perekond pungsammal. Üks ilusamaid ja  kõige kergemini leitavaid on hõbe-pungsammal, mis kasvab ka betoonvalatistel ja kivide vahel teeservades. Sageli võib seda kohata ka linnas. Eriti silmatorkav on see sammal hilissügisel, kui hüaliinsete lehetippude tõttu hõbedase sambla taustal torkavad silma valminult erkpunased eoskuprad


-----  hõbe-pungsammal

Sugukond tähtsamblalised (Mniaceae)
Püstiste või kaarduvate vegetatiivsete võsudega samblad. Generatiivsed võsud püstised. Lehed keeljad, ümarad või süstjad, tugeva ja lihtsa rooga. Eoskuprad suured, piklik-munajad, enamasti rippuvad.
Sugukonnast Eestist leitud 5 perekonna esindajaid

• Tähtsammal (3 liiki)
• Lehiksammal (7 liiki)
• Manalasammal (1 liik)
• Viltvars (3 liiki)
• Ebapungsammal (1 liik)

Enamus liike kasvab märgades metsades või niitudel. Mõned liigid ka parasniisketel varjulistel kasvukohtadel (näit. pinnasekihiga kaetud kividel metsas).

Sugukond vildikulised (Aulacomniaceae)
Selle sugukonna liikidele on iseloomulik tihe roostepruun risoidvilt varre ümber ja sageli võsude tippudes esinevad kandjatel paiknevad ümarad sigikehade kogumikud. Eestis esindatud ühe perekonnaga

• Vildik (2 liiki)

Sugukond tahuksamblalised (Meesiaceae)
Sugukonnas kolm perekonda:

• Soosammal (1 liik)
• Tahuksammal (3liiki)
• Tömphammas (1 liik)

Kasvavad märgades kasvukohtades (enamasti allika- siirde- ja madalsoodes).

Sugukond mustpeasamblalised (Catoscopiaceae)
Sugukonnas üks perekond

• Mustpeasammal (1 liik)

Eoskupar kerajas või munajas, vananedes must. Allikasoodes või märgadel paeastangutel

Sugukond kerakupralised (Bartramiaceae)
Varred kandilised, lehed sageli tupja alusega. Eoskuprad kerajad. Sugukonnas kolm perekonda

• Põiksammal (1 liik)
• Bartraamia (2 liiki)
• Allikasammal (3 liiki)

Kasvavad allikalistes madalsoodes (allikasammal) ja varjulistel liivakivipaljanditel (bartraamia) või paepaljanditel (põiksammal)

Sugukond timmialised (Timmiaceae)
Sugukonnas üks perekond

• Timmia (2 liiki)

Kasvavad varjulistel paepaljanditel. Haruldased liigid

                          Selts tutikulaadsed
Tippkupralised tuttide või padjanditena kasvavad samblad. Rakud on parenhüümsed ja näsalised. Kupar püstine, lühikese harjasega ja sageli selgelt eristunud kaekaosaga. Seltsis kaks sugukonda.

Sugukond tutikulised (Orthotrichaceae)
Rakud lehe ülaosas parenhüümsed ja näsalised. Eoskuprad püstised, harjas enamasti lühike. Sageli esinevad pulgakujulised sigikehad. Sugukonnas kolm perekonda

• Krussik (1 liik)
• Tutik (16 liiki)
• Säbrik (6 liiki)

Kasvavad tüvedel ja kividel

Sugukond lumilehikulised (Hedwigiaceae)
Tumedad hüaliinse lehetipuga samblad. Leht roota. Eoskupar lühikese harjasega, periheetsilehtede vahel. Eestis üks perekond

• Lumilehik (2 liiki)

Kasvavad valgusküllastes kohtades graniitkividel

                        Selts tiivikulaadsed
Omapärane selts, sest siin on ainsana nii tippkupralisi kui külgkupralisi liike. Iseloomulik on võsude kahekülgne lehistumine ja lehtedel selgtiiva esinemine. Seltsis üks sugukond - tiivikulised (Fissidentaceae)
Sugukonnas kaks perekonda

• Tiivik (9 liiki)
• Vesitiivik (1 liik)

               KÜLGKUPRALISED SAMBLAD

                 Selts Pärislehtsamblalaadsed
Siia seltsi kuulub neli sugukonda. Kõikidel on suuääris kaheli ja lehelabarakud prosenhüümsed
Sugukond vesisamblalised (Fontinalaceae). Pruunika tooniga vees kinnitunult kasvavad samblad. Sugukonnas kaks perekonda

• Vesisammal (5 liiki)
• Kiilsirbik (2 liiki)

Sugukond tüviksamblalised (Climaciaceae). Iseloomulik on tugev püstine silmatorkamatute alalehtedega vars, mis moodustab risoomi. Oksad on koondunud tutina võsu tippu. Meenutab palmi.
Sugukonnas üks perekond

• Tüviksammal (1 liik)

Kasvab niisketes ja märgades kasvukohtades (nii lagedal kui ka metsas).

Sugukond hiissamblalised (Leucodontaceae). Kuivalt vastu vart liibunud lehtede tõttu nöörjate vartega. Sugukonnas kolm perekonda

• Hiissammal (1 liik)
• Rippsammal (1 liik)
• Katiksammal (1 liik)

Kasvavad tüvedel või kividel

Hõredamates metsades, parkides ja puiesteedel on vanadel lehtpuudel sageli näha kuiva ilmaga ülespoole kõverdunud liibunud lehtede tõttu nöörjate võsudega samblaid (märjalt on lehed kohevalt eemalehoiduvad ja võsud sirged). See on hiissammal







 ------ harilik hiissammal

Sugukond õhikulised (Neckeraceae). Kahekülgselt lehistunud siidiselt läikivate heleroheliste võsudega.
Sugukonnas kaks perekonda

• Õhik (3 liiki)
• Lamelehik (1 liik)

Kasvavad enamasti tüvedel ja tüvealustel, harvem kividel

Niisketes metsades võib lehtpuude tüvedel näha kohevaid ülespoole kooldunud lamedalt lehistunud siidise läikega helerohelisi samblaid. See on meie metsades üsna sage, kuid Euroopas punasesse raamatusse kantud sulgjas õhik. Eelistatuim kasvukoht on tal vanade haabade tüvedel. Seda liiki on kerge ära tunda tema tugevalt ristilainelise lehe järgi. Sulgjas õhik on tähelepanu all seetõttu, et ta on tundlik happevihmade suhtes

                      sulgjas õhik ---------

                       Selts ehmikulaadsed
Seltsis viis sugukonda, mis on omavahel erinevad
Sugukond teelialised (Theliaceae).  Lehed on roota ja lehetipp on hüaliinne. Sugukonnas üks perekond

• Hiirsammal (1 liik)

Nimi tuleneb hüaliinse lehetipu tõttu hallikast värvist. Kasvab loopealsetel

Sugukond tulvikulised (Myriniaceae) on ühe perekonna ja ühe liigiga

• Tulvik (1 liik)

Veekogude kallastel puude tüvealustel kasvav sammal. Eestis väga haruldane.

Sugukond karesamblalised (Leskeaceae). Leherakud on parenhüümsed või lühiprosenhüümsed näsaliste rakkudega. Sugukonnas kolm perekonda

• Karesammal (1 liik)
• Lesiksammal (2 liiki)
• Tiibsammal (1 liik)

Kasvavad tüvedel ja kividel

Sugukond põõsassamblalised (Thamniaceae) on Eestis esindatud ühe perekonna ja ühe liigiga

• Põõsassammal (1 liik)

Kasvab läänesaartel ja Põhja-Eestis klindil varjulistes kohtades

Sugukond ehmikulised (Thuidiaceae). Tuhmid polstrina kasvavad samblad. Rakud on näsalised ja varrel esinevad kahel perekonnal (ehmik ja sookammik) parafüllid

• Tuhmik (4 liiki)
• Ehmik (6 liiki)
• Sookammik (1 liik)

Kasvukohad perekonniti erinevad

                      Selts ulmikulaadsed
Siia kuulub suurem osa meie tavalisematest metsas ja niidul maapinnal kasvavatest sammaldest. Seltsis on viis sugukonda
Sugukond tömpkaanikulised (Amblystegiaceae). Sugukonnas on 15 perekonda. Lehed on munaja alusega enamasti pikalt ahenenud ja sageli sirpjalt ühekülgselt kõverdunud. Rakud on pikad ja kitsad. Eoskuprad on enamasti heledad, pika harjase otsas, ellipsoidsed või silinderjad, kaldu.

• Roodik (2 liiki)
• Nöörsammal (1 liik)
• Kuldsammal (7 liiki)
• Tömpkaanik (9 liiki)
• Kääbik (1 liik)
• Konardia (1 liik)
• Sirbik (7 liiki)

• Vesisirbik (4 liiki)
• Vasksirbik (1 liik)
• Sanioonia (1 liik)
• Vesiulmik (1 liik)
• Skorpionsammal (2 liiki)
• Tömptipp (6 liiki)
• Teravtipp (1 liik)

  Enamasti märgades kasvukohtades kasvavad samblad

Sugukond lühikupralised (Brachytheciaceae). Varre ja oksalehed munaja alusega, sageli suuruselt ja kujult erinevad, tihti pikivoldilised. Eoskupar lühike ja tume, enamasti kaldu või rõhtsalt, harjas pikk, sageli näsaline
Sugukonnas kaheksa perekonda

• Hännik (2 liiki)
• Meelik (2 liiki)
• Viltulmik (1 liik)
• Lühikupar (15 liiki)
• Viherik (1 liik)
• Juuslehik (2 liiki)
• Nokksammal (2 liiki)
• Salusammal (5 liiki)

Valdavalt maapinnal kasvavad samblad

Sugukond põikkupralised (Plagiotheciaceae). Siidiselt läikivad lamedalt lehistunud võsudega sammal. Lehed on enamasti ebasümmeetrilised ja ebasümmeetriliselt laskuvad. Leherood puudub, on lühike või kaheharuline. Sugukonnas neli perekonda

• Põikkupar (9 liiki)
• Ebaulmik (3 liiki)
• Sarmik (1 liik)
• Lamesarmik (1 liik)

Kasvavad sageli kõdupuidul aga ka maapinnal, tüvealustel ja kividel

Sugukond erilehikulised (Sematophyllaceae) on ühe tüvealustel kasvava liigiga, millel on vartel lühikesed harunemata parafüllid

• Kalliklaadium (1 liil)

Sugukond ulmikulised (Hypnaceae). Sugukonnas on kümme perekonda.

• Korbik (1 liik)
• Sõõrsammal (1 liik)
• Mallik (1 liik)
• Ulmik (5 liiki)
• Lehviksammal (1 liik)
• Sulgsammal (1 liik)
• Kurdsammal (1 liik)
• Käharik (4 liiki)
• Palusammal (1 liik)
• Laanik (2 liiki)

Siia kuuluvad meie kõige kergemini äratuntavad suured maapinnal kasvavad metsasamblad nagu laanik, palusammal ja käharikud ning kõige sagedasem tüvealustel ja lamapuidul kasvav läikulmik.

Läikulmik võib kasvada väga erinevatel subtraatidel (tüvealused, kivid, kõdupuit, maapind). See on kosmopoliitne ja väga vormirohke liik. Iseloomulik on lehetippude käändumine substraadi poole, mistõttu selgmiselt küljelt paistab võsu läikiva punutud patsina

Harilik laanik on külgkupralistest sammaldest kõige kergemini äratuntav oma korruselise väljanägemise poolest. Igal aastal välja kasvav laiuv mitmeli harunenud võsu jääb uue trepiastmena vanemate kohale. Kasvab eelistatult palu- ja laanemetsades

Palusammalt võib leida kõikides metsatüüpides. Lausalise maapinna katte moodustab ta kohati palumetsades. Ta on tugeva punakaspruuni varrega püsti kasvav, kahekülgselt oksistunud võsuga. Lehed on okste ja võsu tippudes ruljalt kokku keerdunud. Tipp konksjalt kõverdunud

Metsakäharik on väga sage,  kõrge ja kohevalt lehistunud sammal parasniisketes ja niisketes metsades. Teda on kerge ära tunda tugeva püstise tihedalt kahele poole oksi kandva punakaspruuni varre ja võsu tipulehtedest moodustunud silmatorkava tuti järgi